Organisatsiooni arendamisega tuleb pidevalt töötada, sest ainult nii saavutate oma eesmärgid. Organisatsiooni arenguvajaduseks võivad olla tegevusvaldkondade lisandumine, teenuste väljaarendamine ja omatulu teenimine, uute liikmete, koostööpartnerite ja vabatahtlike kaasamine. Iga organisatsiooni elutsüklis tuleb ette aegu, kus peab kohanema ühiskonnas toimuvate muutustega. See on täiesti normaalne hetk ühingu elus ja tähendab, et käes on paras aeg vaadata üle oma missioon, visioon, eesmärgid ja tegevused!
NB! Laialivalguv ja väga üldiselt sõnastatud eesmärk ei võimalda ühingul kavandada vajalikke ja konkreetseid tegevusi eesmärkide saavutamiseks ega hinnata tulemusi.
Kas oled mõnikord mõelnud …
- … miks me tegutseme?
- … kuhu tahame välja jõuda?
- … miks esialgne entusiasm on asendunud passiivsusega?
- … miks omavaheline koostöö ja suhtlemine ei toimi?
- … miks eestvedajad väsivad?
- … kuidas taastada usaldus liikmete ja juhatuse vahel?
Kui oled mõnele küsimusele sageli mõelnud, on aeg üheskoos maha istuda, kaardistada hetkeolukord ja seada oma tulevikusihid ehk alustada ühingu arendamisega.
Ühingu arengu planeerimiseks ja elluviimiseks on erinevaid võimalusi
Arengukavast näeb, MIDA teha- Strateegia ütleb, KUIDAS teha
- Tulemuste ja mõju raport NÄITAB saavutatud tulemusi ja kinnitab, et teed õiget asja
- Eneseanalüüs aitab parandada tulemuslikkust
Arengukava ja strateegia
Arengukava ja strateegia on mittetulundusühendusele töödokumendid, mille abil loob mittetulundusühendus pildi oma tulevikust ja paneb paika sammud selleni jõudmiseks. Mittetulundusühendustel on arengukava põhikirja kõrval üks olulisemaid juhtimisdokumente, kus on kirjas organisatsiooni eesmärgid ning kokkulepped ja tegevused, mis ühise eesmärgi saavutamiseni viivad.
Arengukava peamine erinevus strateegiast on see, et arengukava ütleb, MIDA teha ning strateegia ütleb, KUIDAS teha.
Arengukava on organisatsiooni liikmete kokkulepe sellest:
- millised on organisatsiooni eesmärgid ja prioriteedid
- kuidas neid prioriteete järgides eesmärgid saavutatakse
- milliseid ressursse on vaja eesmärkide saavutamiseks
Strateegia on aga dokument, kus on kirjeldatud organisatsiooni missioon, visioon, eesmärgid ja arengukava.
Mõju
Mõju on praeguse olukorra muutus organisatsiooni tegevuste tulemusel. Mõju hinnatakse kõrvutades algtaset kujunenud olukorraga. Seda nii eesmärgi seadmise ajal kui ka hiljem tegevuste elluviimise järgselt.
Mõju hindamine ja mõjuraporti koostamine
Mõju hindamine ja mõjuraporti koostamine on kui ühingu sisekaemus. See annab võimaluse ühingutele endile oma tegevuse sügavamaks mõtestamiseks ja analüüsiks. Aitab ühingute töö tulemusi rohkem ka väljapoole peegeldada. Raportid näitavad läbi selgelt esitatud numbrite, põnevate lugude ja haaravate fotode ühingu olemust Eesti ühiskonnas.
Mõju hindamise tulemused on omakorda suurepäraseks sisendiks näiteks arengukava koostamisel, näidates selgelt ära, kuhu suunas organisatsiooni liikmeskond peab oma visiooni saavutamiseks liikuma.
Hindamise tulemused aitavad teha valikuid ressursside paigutamiseks just nende tegevuste läbiviimiseks, mille tulemused loovad soovitud mõju kõige rohkem. Lisaks aitab mõju hindamine põhjendada ressursside kasutamisel tehtavaid valikuid nii oma meeskonnale kui toetajatele.
- Mõju hindamisega tegeleb aktiivselt Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Loe edasi nende veebilehelt
- Mõju hindamise puhul on abiks ka “Kodanikuühenduste ühiskondliku mõju hindamise käsiraamat”
Eneseanalüüs ja -hindamine
Eneseanalüüs võimaldab süsteemselt näha nõrkusi organisatsiooni toimimises, tuvastada probleeme, ohte ja võimalusi ning tegeleda nendega enne, kui need muutuvad liiga tülikaks või kui need maha magatakse. Siin saab kasutada erinevaid tööriistu, nt. SWOT analüüs ja McKinsey võimekuse hindamise tööriist.
Süvitsiminekuks on võimalik teha organisatsioonile ka väliskeskkonna, sisekeskkonna ja tegevuskeskkonna analüüs. Loe neist lähemalt “Organisatsiooni arendamise käsiraamatust”
Kasulikud viited
- Organisatsiooni arendamise käsiraamat
- Enesehindamise käsiraamat
- SWOT analüüsi kohta leiab internetist küllaldaselt materjali. Kindlasti leiad endale sobivaima
- McKinsey võimekuse hindamise tööriist: McKinsey mudeli funktsioone selgitav esitlus ja Heateo SA poolt eesti keelde tõlgitud McKinsey CAT tööriist
- Käsiraamat “Kodanikuühenduste ühiskondliku mõju hindamine”
- Kodanikuühiskonna trende ja arengut puudutav alusmaterjal
- Veebipõhine õppeprogramm SCOPE vabaühenduste võimekuse tõstmiseks
Korduma kippuvad küsimused sellel teemal
Mis on strateegiline planeerimine?
Strateegiline planeerimine on strateegia koostamine.
Mis on arengu planeerimine?
Arengu planeerimine (nimetatakse ka strateegiline planeerimine) on iga organisatsiooni jaoks oluline, kuna sellega pannakse paika ühingu visioon, missioon, eesmärgid ning tegevuskava nende eesmärkide saavutamiseks.
Mis on arengukava ja miks seda vaja on?
Arengukava on organisatsiooni pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument. Võib olla iseseisev dokument, aga ka strateegia osa.
Arengukava on seega:
- ühenduse arendustegevuse alus
- pika- ja lühiajaliste otsuste alus
- plaan tegevusteks ja ressursside mõistlikuks kasutamiseks
- ühenduse jätkusuutliku arengu kindlustaja
Mis on tegevuskava?
Tegevuskava on dokument, kus on kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused. Tavaliselt aastased või kaheaastased kavad. Vaata täpsemalt juhtimise rubriigist.
Mida teha MTÜs tekkiva äriettevõtlusega. Oleme MTÜ, kuid meil on ühingus tekkinud tegevus, mis on äriline ja toodab meile kasumit. Kaudselt on seotud ka meie ühingu eesmärkidega. Kas peaksime sellega midagi ette võtma?
Mittetulundusühing võib põhimõtteliselt kasumit teenida, kuid ta ei saa seda dividendidena või kasumina liikmete vahel jagada. Kui ühing teostab oma põhikirjalisi eesmärke ja jääb see juures kasumisse on kõik korras. Võib olla on tegu sotsiaalse ettevõtlusega – kas teie tegevus on seotud mõne sotsiaalse probleemi lahendamisega ühiskonnas. Sotsiaalse ettevõtluse kohta saab rohkem lugeda Sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku kodulehelt.
Seadus ütleb, et kui üle poole ühingu tegevusest muutub äriliseks, siis võib nõuda selle ühingu tegevuse lõpetamist. See on üksik seaduse punkt, millel on väga palju tõlgendamisvõimalusi. Üks on see, et käesolev punkt räägib tegevusest, mis pole otseselt seotud ühingu eesmärkidega. Seega peaks teie ühingus kõik korras olema.
Kui aga tegu on üksnes üsna kaudselt seotud äritegevusega, siis võib kaaluda ka võimalust asutada ühingu poolt OÜ, kelle alla võiks kasumliku ettevõtmise viia. See on üha enam leviv praktika. Siis on mittetulundusühing äriettevõtte omanik, kellelt saadud tulu kasutatakse ühingu eesmärkide täitmiseks.
