MTÜ-de ühinemisega seonduvat reguleerib mittetulundusühingute seadus (edaspidi MTÜS) §-d 56-64. Oluline on teada, et mittetulundusühing võib ühineda ainult teise mittetulundusühinguga. Põhikirjaga võib ette näha, et ühinemine on või ei ole lubatud ainult põhikirjas ettenähtud tingimustel.

 

MTÜS võimaldab ühinemist kahel erineval viisil. Mõlemal juhul toimub ühinemine likvideerimismenetluseta. Ühineda saab kas:

  • ühendamise teel. Sellisel juhul ühineb ühendatav MTÜ ühendava MTÜ-ga selliselt, et ühendatav MTÜ loetakse lõppenuks. MTÜ-d, kellega ühendatav MTÜ ühineb, nimetatakse ühendavaks ühinguks.
  • uue MTÜ asutamise teel. Sellisel juhul loetakse ühinemise jõustumisel ühinevad MTÜ-d lõppenuks ning nende vara ja liikmed lähevad üle uuele MTÜ-le. Valdavas osas toimub menetlus siin sarnaselt ühendamisega.

Ühinemisprotsessi etapid:

  1. ühinemislepingu sõlmimine juhatuste poolt,
  2. ühinemisotsus ehk ühinemislepingu heakskiitmine üldkoosolekul,
  3. avalduse esitamine e-äriregistrile,
  4. Ametlike Teadaannete kaudu võlausaldajate teavitamine ühinemisest.

Kuna ühendatavate MTÜ-de tegevus lõppeb, siis läheb vara üle tervikuna. Üle lähevad seega nii omand ja piiratud asjaõigused kui ka kõik sõlmitud lepingud, millega on MTÜ-d võtnud endale kohustusi. Seetõttu on – eriti ühendaval ühingul – oluline teada teise MTÜ varalist seisu.

 

Ühinemisprotsessi etappide detailsem kirjeldus

1. Ühinemislepingu sõlmimine juhatuste poolt

MTÜ-de juhatused sõlmivad ühinemiseks kirjaliku ühinemislepingu. See kehtib nii ühinemisele ühendamise teel kui ka ühinemisele uue ühingu asutamisega. Oluline on enne ühinemislepingu sõlmimist kontrollida ühinevate MTÜ-de põhikirjas sätestatut.

Ühinemislepingus tuleb märkida:

  • MTÜ-de nimed ja asukohad;
  • kokkulepe ühendatava MTÜ vara tervikuna üleandmise kohta ühendavale MTÜle ühendava MTÜ liikmesuse üleandmise vastu;
  • õigused, mida ühendav MTÜ annab ühendatava MTÜ liikmetele;
  • ühinemise tagajärjed ühendatava MTÜ töötajatele.

Ühinemisel uue MTÜ loomisega tuleb lisaks ühinemislepingus märkida uue MTÜ nimi, asukoht ning juhatuse liikmed. Lepingule on vaja lisada ka uue MTÜ põhikiri, mis kinnitatakse ühinemisotsusega.

MTÜ-d võivad ühinemislepingus ka muudes tingimustes kokku leppida niivõrd kuivõrd need ei ole vastuolus seadusega, heade kommete või avaliku korraga.

Ühinemislepingust tulenevad õigused ja kohustused ei teki MTÜS-st tulenevalt mitte selle allkirjastamisel juhatuse liikmete poolt, vaid alles pärast lepingu heakskiitmist kõikide ühinevate MTÜ-de üldkoosolekul.

 

2. Ühinemisotsus ehk ühinemislepingu heakskiitmine üldkoosolekul

MTÜ ühinemise otsustamine kuulub üldkoosoleku pädevusse. Ühinemisleping kiidetakse heaks MTÜde üldkoosolekul. Ühinemisotsus peab olema kirjalik. Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest (kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet).

Kui ühinemisotsus on vastu võetud, tuleb ühinemislepingust teha notariaalselt kinnitatud ärakiri. See  tuleb esitada koos ühinemise avaldusega registrile.

MTÜS annab MTÜ liikmele ja MTÜ juhatuse liikmele õiguse kohtus vaidlustada ühinemisotsust, kui see on vastuolus seadusega, MTÜ asutamislepingu või põhikirjaga. Nõue peab olema esitatud ühe kuu jooksul arvates ühinemisotsuse tegemisest.

 

3. Avalduse esitamine e-äriregistrile

 Avaldust ühinemise kandmiseks registrisse ei tohi esitada varem kui ühe kuu möödudes ühinemislepingu üldkoosolekul heakskiitmisest. Ühekuune ooteaeg tuleneb ühinemisotsuse vaidlustamise tähtajast. (MTÜS § 60)

MTÜ-de juhatused peavad esitama registrile kandeavalduse. Selleks on erinevad võimalused:

  • Ühineva mittetulundusühingu juhatus esitab avalduse ühinemise kandmiseks registrisse.
  • Ühendava mittetulundusühingu juhatus võib esitada avalduse ka ühendatava mittetulundusühingu ühinemise registrisse kandmiseks.
  • Ühinevate mittetulundusühingute juhatused esitavad ühise avalduse uue mittetulundusühingu kandmiseks registrisse.

Registrisse kandmise avaldusele lisatakse:

  • ühinemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri;
  • ühinemisotsus;
  • pädeva asutuse poolt antud ühinemisluba, kui see on ühinemiseks seadusest tulenevalt nõutav.

Registrile avalduse esitamisel tehakse kanne kõigepealt ühendatava MTÜ kohta. Seejärel tehakse registris ühinemise kanne ka ühendava MTÜ kohta ning selle kandega loetakse ühinemine toimunuks ja ühendatav MTÜ lõppenuks. Uue MTÜ asutamisel loetakse MTÜ-d ühinenuks uue MTÜ registrisse kandmisega.

Ühendatava MTÜ vara ja liikmed lähevad üle ühendavale MTÜ-le kui ühinemine on jõustunud. Pärast ühinemise registrikannet ei saa ühinemist enam vaidlustada. Küll aga on võimalik esitada ühinevate MTÜ-de juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõue, kui nad on ühinemisega süüliselt tekitanud kahju MTÜ-le, selle liikmetele või võlausaldajatele. MTÜ juhatuse liikmed vastutavad sellisel juhul solidaarselt ehk kohustuse täitmist võib nõuda kõigilt juhatuse liikmetelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Nõude aegumistähtaeg on viis aastat ühinemise kandmisest ühendava MTÜ registrisse (MTÜS § 63 lg 6).

 

4. Ametlike Teadaannete kaudu võlausaldajate teavitamine ühinemisest

Pärast ühinemise kandmist registrikaardile avaldab ühendav MTÜ Ametlikes Teadaannetes ühinemise kohta teate võlausaldajale. MTÜ teatab võimalusest esitada ühendavale mittetulundusühingule oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul teate avaldamisest. Ühendav MTÜ peab kuue kuu jooksul teate avaldamisest arvates tagama ühinevate mittetulundusühingute võlausaldajate esitatud nõuded.

Kui ühinemine toimub uue MTÜ asutamisega, tuleb teade avalikustada Ametlikes Teadaannetes viivitamata pärast uue MTÜ registrisse kandmist uue MTÜ poolt.