Kodanikuühenduste kaudu viivad inimesed ellu oma soove, huvisid ja väärtusi, mis on seotud ühiskonna paremaks muutmisega, selle eest ise otsest rahalist kasu saamata.

Demokraatliku ühiskonna eelduseks on tugev ja iseseisev kodanikuühiskond, mis on tähtis just rasketel ja keerulistel aegadel, kui suhted kogukonna sees muutuvad eriti oluliseks. Demokraatlikus ühiskonnas on kodanikuühiskond valitsusele oluline partner otsuste tegemisel.

Kodanikuühendused võivad tulu teenida, kuid ei või seda jaotada kasumina liikmete vahel, vaid peavad kasutama seda ühenduse eesmärkide elluviimiseks. Kuigi kodanikuühiskonna majanduslikku kasu on keeruline mõõta, on kodanikuühiskonnal siiski märkimisväärne mõju, näiteks paljude inimeste jaoks annab kogukonda panustamine elule tähenduse ja mõtte.

 

Kodanikuühiskond Eestis

Eestis on kodanikuühiskonna pilt üsna kirju – siia kuuluvad nii külaseltsid, spordiklubid, kultuuri- ja haridusühingud, looduskaitsjad, mitmesugused klubilised tegevused kui ka ametiühingud, parteid, kogudused ja korteriühistud.

Juriidilise määratluse järgi on Eestis kokku üle 24 000 mittetulundusühenduse, kellest sihtasutusi on umbes 800. Ülejäänud on mittetulundusühingud. Täpsemat statistikat näeb Äriregistrist.

Allikas: Äriregister 2022. oktoobri seisuga

 

Kuigi kõik eelpool nimetatud organisatsioonid tegutsevad mittetulundusühingu või sihtasutuse vormis, ei pruugi tegemist olla veel klassikalises mõistes kodanikuühendustega.

Kodanikuühendustena käsitleme eelkõige avalikes huvides tegutsevaid ühendusi (ühishüvede nimel tegutsemine, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne; või tegevus kitsamalt piiritletud grupi heaks, kui see rühm on ebasoodsas olukorras võrreldes muu ühiskonnaga). Siia ei kuulu näiteks korteri- ja garaažiühistud ja teised vara haldamise või elamumajandusega tegelevad ühendused.

Kümme põhjust kodanikuühenduse asutamiseks

Eesti põhiseaduse järgi on igal kodanikul õigus kuuluda liitudesse, ühendustesse, klubidesse ja muudesse kodanikke ühendavatesse organisatsioonidesse. Igaüks, kes on oma loomult ettevõtlik ja tahab ühiskonnaelus midagi paremaks muuta võiks kaaluda vabatahtlikku tegevust, liitumist mõne olemasoleva kodanikuühendusega või uue ühenduse asutamist.

Oma riigi ja kodanike heaolust hoolivad kodanikud asutavad vabaühendusi selleks, et panustada mingi eesmärgi saavutamiseks ja tegutseda valdkondades, kus lahendusi ootavad olukorrad ja probleemid on kõige suuremad.

Miks nii? Omavalitsused või riik ei näe ega suuda kõigi probleemidega meie ühiskonnas toime tulla, seetõttu asutavad ettevõtlikud inimesed oma vabaühenduse, alustavad vabatahtlikuna või liituvad mõne tegutseva ühendusega.

Kas kaalud uue kodanikuühenduse algatamist? Või kahtled oma suutlikkuses? Vastupidavuses? Oskustes?

Loe palun läbi alljärgnevad kümme väidet ning siis otsusta!

Kui oled kümnest põhjusest kaheksale andnud vastuseks „jah“, siis tee see ära! Kahelda pole vaja, Sinu panus on ühiskonnale vajalik. Loe kodanikuühenduse asutamisest lähemalt.

Kodanikuühenduste vormide võrdlus