Kaja Sõrmus on Hiiumaa arenduskeskuses vabaühenduste konsultant, teinud seda tööd natuke üle kolme aasta. Enne seda töötas Kaja kogu elu Hiiu maavalitsuse arenguosakonnas. „Minu töö sisuks oli erinevate siseriiklike programmide koordineerimine. Seal sai alguse ka minu tutvus kohaliku omaalgatuse programmiga. Aasta oli siis 1997. Tegelen selle programmi koordineerimisega siiamaani,“ ütleb Kaja rõõmsalt.
Kui maavalitsused kaotati, siis suundus Kaja tööle Hiiumaa arenduskeskusesse, kus otsiti vabaühenduste konsultanti ja kuna tal oli eelnevalt töö vabaühendustega tuttav, siis otsustaski Kaja selle väljakutse vastu võtta. „Kõrghariduse omandasin kuldses keskeas Tallinna Tehnikaülikoolis, avaliku halduse erialal. Õppida ei ole kunagi hilja. Lisan veel, et lisaks konsultandi tööle tegelen arenduskeskuses Hiiumaa rohelise märgiga, kohaliku omaalgatuse ja MATA programmi koordineerimisega, pluss kogukondliku turvalisuse programmi ja erinevate koolituste korraldamisega,“ märgib Kaja.
Kajale saab helistada telefonil 5345 9558, kirjutada e-posti aadressil kaja.sormus@hiiumaa.ee ja tema töökoht asub Vabrikuväljak 1, Kärdla, ruum 1 (endine saal I korrusel). Võtke julgesti ühendust, kes soovib vabaühenduste vallas professionaalset nõu.
Kaja, mis on nõuanne inimestele, kes mõlgutavad vabakonna või kogukonnamõtteid?
Mina julgustaks seda sammu astuma ja olen valmis ka igati kaasa mõtlema, kuidas seda paremini teha, milliseid vahendeid kaasata ja võimalusi kasutada. Kui inimene juba mõtleb sellele, siis järelikult on olemas see vajalik säde.
Millist nõu annad aga nendele, kes on juba MTÜ asutanud, aga tegevus ei ole veel hoogu sisse saanud?
Kõigepealt uuriks, et mis on see takistus olnud, et ühenduse tegevus pole hoogu saanud ja siis vastavalt sellele püüaks üheskoos leida lahendusi. Sest olukorrad on ju erinevad ja lahendused samuti. Üldiselt mõtlen ikka nii nagu Dale Carnegie on öelnud: „Ärge muretsege, hakake elama!“
Kas kogukonnategevuseks pea olema asutatud juriidiline isik?
Ma arvan, et kogukonna tegevuseks ei pea alati juriidiline vorm valmis olema. Kogukonnad tekivad ja aktiviseeruvad tihtipeale siis, kui on mingi ühine probleem või väljakutse või ka nn ühine vaenlane, kelle või mille vastu võitlemiseks organiseerutakse. Nt metsakaitsjad, tuuleparkide vastu võitlejad jne. Samas on teistsugused kogukonnad nt piirkondlikkuse alusel – külakogukonnad. Siin on erinevaid võimalusi, kuidas kogukonna mõistet sisustada.
On teemad, millega vabaühendused kokku puutuvad, ajas palju muutunud?
Tänapäeval on vabaühendustes minu hinnangul teemad üldjoontes samad, mis mõned aastad tagasi. Selliseid huvikaitse teemasid vast on juurde tulnud, aga tavalised vabaühendused tegelevad ikka oma igapäevaelu teemadega ja nende tegevuste ja eesmärkidega, milleks nad loodi.
Kuidas on noorte ja kogenumate tegijate vahekord?
Maapiirkonnas on kindlasti see suur mure, et noored lähevad linna ära ja külades elavad peamiselt vanemad inimesed, kes on juba hakanud vabatahtlikust tööst väsima. Pikisilmi oodatakse, et tuleks noored ja võtaks seltsielu vedamise üle. Ma ei tea, kuidas linnapiirkonnas, aga Hiiumaal on see küll probleem. Teisalt on arusaadav, et noored peavadki pärast kooli lõpetamist ülikooli ja maailma rändama minema. Millal siis veel, kui mitte noores eas.
Kuidas Hiiumaal koostöö sujub, kas riik ja KOV aga ka ettevõtted võtavad vabakonda oma partnerina?
Arenguruumi on, ütleme nii. Koostöö tegemiseks on vaja ainult head tahet, muud ei midagi. Kui seda tahet on, siis on koostöö võimalik ja kui mitte, siis pole midagi teha.
Keda oma piirkonnas kiita ja esile tõsta soovid?
Eelmisel aastal sai parima kodanikuühenduse tiitli MTÜ Hiiumaa Käsitööselts. Nende iseloomustamiseks võib öelda, et nad on järjepidevalt ajanud oma asja, teinud erinevate projektide toel korda Meistrite maja ja ei ole andnud alla isegi mitte siis, kui on raske. Nad korraldavad traditsioonilisi käsitöölaatasid, nii suvel kui talvel ja vaatamata sellele, et nad on juba 20 aastat tegutsenud, nende jõud ei rauge ja liikmeskond aina kasvab.
Teine vabaühendus, keda tahaks esile tõsta, kes on viimasel aastal jõudsalt tegutsenud ja väikest viisi nagu isegi restardi teinud, on MTÜ Suuremõisa Loss. Ühenduse etteotsa on asunud uue energiaga inimesed ja nende mõtted ja tegevused on juba leidnud toetust ka erinevatest programmidest sh KÜSKi arenguhüpet ettevalmistavast programmist. Sealt tuleb veel üks võimas arenguhüpe, tundub mulle. Nende mõlemaga on mul ka hea kontakt ja aitan alati, kui nõu ja abi küsitakse.
Mis on need kõige toredamad hetked sinu töös? Ja murekohad?
Minu töö juures on kõige toredamad hetked need, kui ma olen saanud nõustamisele tulnud inimesi ja ühendusi aidata – kui ma näen, et nad on sellest reaalselt abi saanud ja lahkuvad nõustamiselt säravate silmadega ja täis tegutsemistahet. See paelub mind minu töö juures kõige rohkem.
Muretsemise kohta on kunagi öelnud Dalai Lama: „Kui probleem on lahendatav või kui olukord on selline, et sa saad midagi ette võtta, siis pole muretsemiseks põhjust. Kui see ei ole parandatav, siis ei aita ka muretsemine. Muretsemisest pole kunagi mingit kasu.“ Seega mina püüan elada selle põhimõtte järgi ja ei muretse liialt.
Mida muutis koroonakriis vabaühenduste tegevuses? Ja ka sinu töös?
Vabaühendustele on kriis mõjunud selliselt, et ära on jäänud kõik üritused, kus vähegi rohkem rahvast koguneb. Tegevustele on tõmmatud pidurit. Aastaga on kolitud virtuaalmaailma ja mis võimalik, seda korraldatakse ZOOMis või TEAMSis. Kõiki asju muidugi virtuaalselt korraldada ei ole võimalik (näiteks jaanitulesid ja külapidusid), seetõttu on seltsielu kindlasti rohkem soiku jäänud kui enne koroonat.
Paljud projektid on kas edasi lükatud või hoopis ära jäänud. Tulu teenivad ühendused, kes said kriisiga valusamalt pihta, on oodanud abi riigilt (nagu said ettevõtjad), kuid paraku ei ole seda siiani tulnud. Osad on ilmselt ka oma tegevuse seetõttu pidanud lõpetama.
Mis puutub minu töösse kriisi ajal, siis töötan rohkem kodukontoris ja nõustamised on ka olnud kriitilisematel aegadel virtuaalsed. Muud muutust ei olegi.
Küsimused esitas Priit Põiklik KÜSKist
