Hanna Saar töötab SA-s Saare Arenduskeskus eelmise aasta detsembri lõpust. Tema ülesanne on nõustada vabaühendusi. Ise ütleb Hanna enda kohta, et on hariduselt väikeettevõtja, üle kümne aasta on ta tegutsenud vabatahtlikuna oma külaseltsis ning hetkel on Hanna Kaarma kogukonnakogu liige. „Ennast ei olegi nii kerge iseloomustada, aga usun, et olen selline inimene, kellega tahaks isegi suhelda,“ tõdeb Hanna.
Hanna poole saab pöörduda nõu ja abi saamiseks kõikvõimalikes küsimustes, mis vabaühendustel nende tegutsemise kontekstis tekkida võivad. See teenus on tasuta olemas kõigis Eestis maakondades. Saaremaal saab niisiis kontakti Hanna Saarega telefoninumbritel 452 0573 / 5393 3252 ja e-posti aadressil hanna@sasak.ee.
Küsisime Hannalt mõned küsimused, et saada aimu tema tööst.
Hetkel ei saa me mööda sõjast Ukrainas. Kuidas see sinu tööd mõjutab? Kas ukrainlaste (pagulaste) abistamine on ka kuidagipidi sinu tööga seotud?
Ukraina sõda mind tööalaselt mõjutanud otseselt ei ole. Hetkel tundub, et Saaremaa vald on kenasti asjadega hakkama saanud ja on teada, et kui vaja, siis kogukond tuleb appi.
Milles sinu pakutav teenus täpsemalt seisneb?
Mina annan inimestele nõu, et mõelda, MIKS sa ühendust üldse soovid asutada ning kas oled teadlik sellest, et pärast kaasneb ka vastutus juriidilises mõttes, või tegelikult saad sa ka mõne olemasoleva ühendusega liituda. Tuleks teha enne plaanitavate tegevuste analüüs, sh ka ressursid ning kas sul on ka kambajõmme, kellele saad raskel hetkel toetuda ning plaanitavaid eesmärke ellu viima hakata.
Lisaks tuleb inimestele meelde tuletada, et iga asi tuleb elus omal ajal! Äkki mõni plaanitud tegevus oli kohe ühekorraga liiga suur tükk ja mõistlikum oleks eesmärki täitma hakata väikeste vahe-eesmärkide seadmisega? Kas on/oli teadmiste puudus, ressurssi vähe või loodetud rahastus jäi saamata, või… ehk ühiskond ei ole veel selleks muutuseks valmis, mis on ühingu eesmärk.
Niisugused nõuanded inimestele oma tegevust läbi mõelda on minu töös igapäevased.
Tänapäeval toimub palju tegevusi kogukonnas? Millist nõu nendele annad?
Et võib ju ka õhinapõhiselt tegutseda. Kogukonnad tekivad minu nägemuse järgi siis, kui on mingi ÜHINE probleem või eesmärk, mis toob inimesed kokku, et seda ühiselt lahendama hakata.
Tänapäeval on kuum teema koostöö. Kas saarlased teevad palju koostööd?
Arvan, et alati saaks veelgi paremini asju ajada ning koostööd teha. Tuleb aru saada, et tegelikult oleme me kõik üksteisele väga vajalikud, ning mõista seda kelle jaoks on KOV ning kelle jaoks on kogukonnad jne.
Mis sind sinu selle töö juures paelub ja mis rohkem muret teeb?
Esiteks on hea meel, kui mõni taotlus on saanud ka rahastuse. Lisaks meeldib mulle erinevate inimestega suhelda ning emotsionaalselt laeb mind väga tugevasti see, kui saan tagasisidet, et minu nõu on olnud vajalik ning asjakohane. Muret teeb see, et võibolla liiga palju oma tegevustes loodetakse rahastajate peale ning puudub oma tegevustes pikem ja jätkusuutlikum vaade.
Kas võime nüüdseks öelda, et COVID-19 kriis tegi meile palju halba, aga ehk õpetas ka midagi?
Saaremaa näitel saan tuua selle, et COVID-19 kriis laastas meie vabaühenduste tegevust küll. Puudus omatulu teenimise võimalus ning inimesed ei saanud kokku tulla. Finantsiliselt taastumine võtab kogukondadel pikalt aega ning MTÜd on väga ettevaatlikud kulutuste/investeeringute tegemiste osas, sest puudub kindlustunne, mis tulevik toob.
Õnneks tuli Saaremaa vald kogukonnamajadele appi ning on näha soovi ja tahet koostöös probleemidele lahendus leida, lisaks pikemas plaanis proovitakse leida lahendusi, kuidas KOV saaks aidata MTÜsid omatulu teenimise osas.
Kui peaksid ühe lausega ja kiiresti ütlema, kust MTÜ-d kõige operatiivsemalt infot leiavad, siis…?
Siis suunan nad www.mtyabi.ee lehele.
Küsimused esitas Priit Põiklik KÜSKist
