Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit.
VAATA KA:
Juriidilise määratluse kohaselt toimivad kolmandas sektoris mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud, mida on registreeritud üle 30 000, kellest u 800 on sihtasutused ja ülejäänud mittetulundusühingud. Tegevusalade ja piirkondade kaupa leiab registriandmed Äriregistrist.
2012. aastast hakkas vahepeal ligi 34 000 organisatsioonini küündinud koguarv vähenema nende ühingute kustutamise tõttu, kel oli enamasti majandusaasta aruanne esitamata.
Alla poole mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ühendustest moodustavad korteri-, garaaži- ja aiandusühistud. Hinnanguliselt annavad ühendused tööd 4-5% tööjõulisest elanikkonnast. Seltsingute arv ei ole teada. 2006. aastal Kodukandi tehtud kaardistamise põhjal tegeleb maapiirkondades ca 450 seltsingut, millele lisanduvad ilma lepinguta seltsingud ja linnades olevad.
Selleks, et kodanikuühiskonnas paremini orienteeruda, soovitame tutvuda valdkonna arengut suunavate arengukavade, kontseptsioonide ja põhimõtetega.
- Kodanikuühiskonna arengukava 2021-2024 (KODAR)
KODAR on valdkondlik arengukava, mille üldeesmärk on tegutsemisvõimekad kodanikuühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud - Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK)
EKAK on kodanikuühiskonna strateegilise arendamise alus, mis määratleb kodanikuühiskonna ja avaliku sektori partnerluse alused ja raamistiku kodanikuaktiivsuse edendamiseks ning demokraatia tugevdamiseks Eestis - Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine
- Teatmik Kirik keset küla
Väljaandest leiab artikleid kogukonna tähenduse ning kogukonnakeskse valitsemise teemadel, kiriku ja koguduse rollist kogukonnas, avalike teenuste delegeerimisest, ühiselt elamise kunstist ja teadusest, aga ka sellest, kuidas kogudused Eestis elavad ja mida nad teevad. Teatmikku on koondatud üle 20 autori arvamuslood ja tekstid.