Töösuhted peavad olema reguleeritud ka mittetulundusühingutes – enne lepingu sõlmimist tuleb selgeks teha, millised on osapoolte õigused ja kohustused. Vastavalt töö sisule ja iseloomule tuleb valida õige lepingu vorm. Mittetulundusühing (MTÜ) ja sihtasutus (SA) on samasugused tööandjad nagu äriühing või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus.
Töösuhted mittetulundusühingutes
Füüsiline isik võib mittetulundusühingu (MTÜ) kui juriidilise isiku heaks tööd teha töölepingu, töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel.
Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse töölepingu seaduse (TLS) § 4 p1 kohaselt võlaõigusseaduses (VÕS) lepingu kohta sätestatut. Seega on nii käsunduslepingu, töövõtulepingu kui töölepingu sõlmimise esmaseks aluseks VÕS.
Leping on VÕS § 8 lg kohaselt tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Töötamise registris tuleb registreerida kõik füüsiliste isikute töötamised, mille puhul tekib maksukohustus Eestis, olenemata lepingu vormist ning ajalisest kestusest.
Lepinguliste suhete korral on tööandjal (töölepingu korral), käsundiandjal (käsunduslepingu korral) või tellijal (töövõtulepingu korral) tarvilik vajadusel küsida täiendavat infot tööle võetava isiku kohta. Näiteks laste ja noortega töötajatel karistusregistrist, veendumaks isiku õigusele töötada laste ja noortega. Samas mõned registrid on avalikud andmete päringuks ega eelda lepingulist suhet, nt kutseregister.
MTÜ võib lepingud sõlmida ka enda vabatahtlikega. Sellisel juhul on on tegemist käsunduslepinguga. Lepingu näidised ja muud vabatahtliku tegevusega seotud infot leiad Vabatahtlike Värvast.
Kõik tööd pakkuvad isikud on kohustatud registreerima füüsiliste isikute töötamise Maksu- ja Tolliameti peetavas töötamise registris. Mugavaim on seda teha e-maksuametis. Töötamise alustamine tuleb registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkest. Töötamise peatamine ja lõpetamine tuleb registreerida kümne kalendripäeva jooksul alates töötamise peatumise või lõpetamise päevast.
NB! MTÜ enda vabatahtlikke töötamise registris registreerima ei pea.
Korduma kippuvad küsimused sellel teemal
Milline lepingutüüp oleks õige sõlmida projektijuhi ülesannete täitmiseks? Kas iga projekti jaoks võiks sõlmida eraldi tähtajalise töölepingu?
Kui kellegi amet on projektijuht ja projektiga/projektidega seotud ülesanded täidetakse püsivalt päevast päeva, siis on soovitatavaks lepingutüübiks tööleping.
Kui projektijuhtimist tehakse põhitööle lisaks või on tegu ajutise või lühiajalise tööga, oleks õige tüüp kas töövõtu- või käsundusleping.
Tähtajalise töölepingu võib sõlmida, kui tööülesande iseloom (ajutisus nt) või ka projekti rahastaja seda nõuab. Töölepingu seaduses on tähtajalisuse kohta eraldi piirang – vaata lähemalt §9.
Millised on erinevused sotsiaalsete garantiide osas töölepingu ja käsunduslepingu puhul?
Töölepingu sõlmimise aluseks on töölepingu seadus, käsunduslepingu aluseks võlaõigusseadus. Töölepingu puhul kohustub tööandja maksma töötajale töö eest kokkulepitud tasu, andma puhkust ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Käsunduslepingu alusel töötamisel, ei ole tööandjal kohustust tagada töötajale töötingimusi ega sotsiaalseid garantiisid. Käsundusleping sõlmitakse tööandjaga konkreetse töö tegemiseks konkreetse aja jooksul.
Kui töölepingu või käsunduslepingu alusel makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt on arvestatud ning kinni peetud kehtestatud töötuskindlustusmaksed, siis on isikul õigus töötuskindlustushüvitisele.
Töötuskindlustuse seaduse (edaspidi TKindlS) § 3 tähenduses on kindlustatu nii töötaja kui ka võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Vanemahüvitise puhul ei oma tähtsust töötamise vorm, ega ka töötamine. Õigus vanemahüvitisele on kõikidel vanematel.
Asusin tööle suure liikmeskonnaga MTÜ juhatuse liikmena ja saan ka väikest juhatuse liikme tasu, mille pealt tasutakse seadusega ettenähtud maksud. Peale kuuajalist töötamist jäin haigeks ja perearsti juures selgus, et mul pole kehtivat ravikindlustust, kuigi ühingu raamatupidaja väitel "võeti mind arvele tööleasumise kuupäeval". Milles asi?
Lepingute sõlmimisel peab arvestama, et ühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmele, kellega sõlmitakse nt juhatuse liikme leping (käsundusleping), tekib ravikindlustus TSD esitamise tähtpäevast järgmisel päeval juhul, kui TSD-l on väljamaksed deklareeritud koodidega 21, 22, 29, 30, 156 või 158. Ning ravikindlustuse saamiseks peab sotsiaalmaks olema deklareeritud kas ühe tööandja TSD-lt või mitme tööandaja TSD-delt summeerituna vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses (2024. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 725 eurot, s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 239,25 eurot kuus.).
Ravikindlustuse kohta lugege rohkem Haigekassa veebilehelt
