Käsundusleping ja töövõtuleping on VÕS (Võlaõigusseadus) kohaselt teenuste osutamise lepingud.
Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619).
Eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult, ent käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi (VÕS § 622). Käsundi täitmisel peab käsundisaaja järgima käsundiandja juhiseid (VÕS § 621 lg 1). Seejuures võib käsundusleping olla tähtajaline või tähtajatu. Käsundileping lõpetatakse tähtaja lõppemisel tavaliselt käsundiandja aktiga.
Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS 635 lg 1). Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult (VÕS § 635 lg 3). Töö ja selle juurde kuuluvad dokumendid peavad vastama lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1), ent ei ole eeldatud allumist tellija juhendamisele. Töövõtuleping lõpetatakse tavaliselt poolte vahelise tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga.
Töövõtuleping ja käsundusleping on enim levinud MTÜdes projektide raames sõlmitavad lepingud, kuna nendega ei kaasne täiendavate kulude, nagu puhkusetasu, arvestamist. Selliste lepingute planeerimisel on oluline arvestada, kas teenust või tööd planeeritakse tellida juhatuse liikmelt (üldkoosoleku otsus vajalik enne lepingu sõlmimist) ning et kõik vajalikud maksud ja mahaarvamised tasudelt on eelarvesse planeeritud.
Lepingute kohta võib lisaks lugeda siit.
