Raamatupidamine

Õigus ravikindlustusele on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmetel, kelle eest üks või mitu juriidilist isikut maksavad sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 4 alusel ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. 2024. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 725 eurot, s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 239,25 eurot kuus.

Ravikindlustus tekib TSD esitamise tähtpäevast järgmisel päeval. TSD esitamise tähtaeg on väljamakse teostamisele järgneva kuu 10. kuupäev.

Ravikindlustuse kohta lugege rohkem Tervisekassa veebilehelt.

MTÜ võib kõigile lepingulistele isikutele palka maksta. Töötasu väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäevaks tuleb töötasu maksmine deklareerida maksuametile ja tasuda. MTÜs ei saa aastatulemit välja võtta dividendidena ehk siis jagada kasumit liikmete vahel.

1. veebruariks peavad MTÜd ja SAd, kes on lisatud tulumaksusoodustusega MTÜde nimekirja esitama aruande eelnenud aastal saadud kingituste ja annetuste kohta. Aruanne – Vorm INF 4 “Saadud kingituste ja annetuste deklaratsioon” – tuleb esitada Maksu ja Tolliametile.

Kõiki INF-deklaratsioone saab esitada ka e-maksuametis. Selleks tuleb sõlmida Maksu-ja Tolliametis e-teenuste leping. Paberil võib esitada INF-deklaratsiooni, millel on täidetud kuni 10 rida. INF-deklaratsioone e-posti teel esitada ei saa!

MTÜd, kes ei ole tulumaksusoodustusega MTÜde nimekirjas, ei pea annetuste ja toetuste saamisest Maksu-ja Tolliametit teavitama. Maksu-ja Tolliametile deklareerib ja maksab maksud tema poolt tehtud kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt annetuste tegija.

Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul kui tegevusi ning rahalisi toiminguid aruandeperioodi jooksul pole tehtud. Kui perioodi jooksul pole tegevust toimunud, tuleb seda mainida aruande ridadel, kus vastata tuleb sõnaliselt. Numbreid nõudvad lahtrid tuleb täita nullidega (juhul muidugi, kui kassa- ja kontojääki ei esine).

Aruande koostab või tellib selle koostamise juhatus, üldkoosolek kinnitab majandusaasta aruande ning seejärel esitab juhatus aruande ettevõtjaportaalis, kus vähemalt üks juhatuse liige kinnitab aruande digitaalallkirjaga.

Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Enne aruande esitamist Äriregistrile peab majandusaasta aruanne olema allkirjastatud vähemalt ühe juhatuse liikme poolt. Kõik juhatuse liikmed ei pea ilmtingimata allkirjastama.

Alates 2009. a kehtib kõigile MTÜdele ja SAdele kohustus esitada majandusaasta aruanne Äriregistrile elektrooniliselt. Juhul, kui MTÜ ei ole aruannet õigeaegselt esitanud, saadab register MTÜle meeldetuletuse hoiatusmääruse näol koos uue tähtajaga aastaaruande esitamiseks. Tähtaja möödudes teeb Äriregister ühenduste B-kaardi andmetele täiendava märke: Kustutamishoiatus (Hoiatuse sisu: Registrit pidav kohus hoiatab Äriseadustiku § 60 lõike 1 alusel majandusaasta aruande esitamata jätnud äriühingut registrist kustutamise või sundlõpetamise eest).

Juhul, kui vaatamata Äriregistri poolt saadetud meeldetuletusele MTÜ puudusi ei likvideeri, on Äriregistril õigus algatada ise MTÜ tegevuse lõpetamine. Kui MTÜ liikmed soovivad või on otsustanud, et nad ei soovi MTÜ tegevusega jätkata, on Äriregistri poolt algatatud MTÜ tegevuse lõpetamine ehk isegi soodsam variant, kuna liikmete poolt algatatud ühingu tegevuse lõpetamine võib kujuneda üsna keeruliseks ja aeganõudvaks protseduuriks.

Kui aga ühingu liikmed soovivad vaatamata esitamata jäänud majandusaasta aruandele ikkagi tegevust jätkata, oleks mõistlik võtta esimesel võimalusel ühendust piirkondliku kohturegistri osakonnaga, et leppida kokku, kuidas edasi tegutseda.

Esmalt võiksite potentsiaalsetelt sponsoritelt teada saada, miks nad eelistavad anda toetuse just MTÜle. Ehk soovivad nad anda sponsorlust MTÜle, kes on kantud tulumaksusoodustusega MTÜde, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja (vt tulumaksuseaduse § 11), kuna sama seaduse § 27 ja § 49 määratleb, et nimekirja kantud ühingutele annetuste tegemine on (teatud piirmäärades) tulumaksuvaba.

Juba ühenduse loomisel on mõistlik arvestada ühingu ülalpidamiseks vajalike püsikuludega. Need võivad olla rendikulud, raamatupidamisteenus, transpordikulud, erinevate liitude ja katusorganisatsioonide liikmemaksud jms. Siis saab juba ühingu liikmemaksu määramisel arvestada püsikuludega toimetulekuga. Soovitatav on igasse ühingusse kaasata vähemalt üks raamatupidamiskogemusega või ettevõtte juhtimise kogemusega inimene, et oleks ka igapäevaste dokumentide osas ja seaduse tundmise koha pealt abi käepärast.

Enne raamatupidamise korraldamist on mõistlik hinnata, kui palju plaanitakse ühingule tegevusi ja nendega seotud tehinguid. Kui ühing ei näe lähiajal ette palkade maksmist ja keerulisi-pikaajalisi projekte, võib hakkama saada ka püsiva raamatupidamislepinguta.

Kui keegi juhatuse liikmetest on võimeline koostama ja haldama dokumente, siis võib piisata, kui tellitakse teenusena vaid majandusaasta aruanne (kohustuslik kõigile MTÜdele). Kui aga makstakse töötasusid, näiteks projektides, peaks kogemusega inimene arvestama ja deklareerima maksed töötasudelt jooksvalt.

Kui keegi pole nõus raamatupidamist vabatahtliku tööna tegema, tuleb teenus sisse osta. Siin on mitu võimalust: esiteks võib leida raamatupidamisfirma, kellega tavaliselt sõlmitakse kokkulepe teenuse ostmiseks. Tavaliselt kujuneb teenuse hind selle järgi, kui palju on ühingul tegevust (seega ka nt tulusid-kulusid) ja mida oodatakse teenuse pakkujalt. Näiteks: kas ta peab koostama ja haldama ka algdokumente, kui palju on neid dokumente kuus, kas on vaja esitada deklaratsioone, milliseid aruandeid peab koostama jne.

Projektide raamatupidamiseks ja aruannete koostamiseks on võimalik mõnikord arvestada vastava teenuse hind juba projekti eelarvesse. Samuti võib ühendus, mis tegutseb avalikkuse huvides ja laiemat sihtgruppi teenides, küsida tegevustoetust kohalikult omavalitsuselt, alaliidult, valdkondlikult katusorganisatsioonilt vm.

Teine võimalus raamatupidamistöö korraldamiseks on palgata raamatupidaja ja leppida kokku töötasus. Tavaliselt sõlmitakse siis töö tegijaga töövõtuleping (lühiajaliselt või nt projektipõhiselt) või tööleping (pikema-ajalisel, püsiva töö vajadusel). Selline variant võib olla ühingule kallim, kuna töösuhte puhul tuleb tööandjal (st MTÜl) maksta brutotasu pealt sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks. Suuremad ja laiema tegevusraadiusega ühendused vajavad aga tihti just püsivat raamatupidamisteenust ja neis töötavad raamatupidajad, näiteks osalise tööajaga.

Käibemaksukohustuslaseks tuleb registreerida ühendus siis, kui ühenduse käive (toodete või teenuste müük) ületab 40000 eurot. MTÜ igapäevast eesmärkidest tulenevat tegevust ei loeta käibeks. Käibe hulka ei arvestata ka projektitoetusi, annetusi ja sihtfinantseeringut.

MTÜ seadus § 2 lg 2 annab seltsingu selgituse: „Mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse, ei ole juriidilised isikud ja neile kohaldatakse seltsingute kohta sätestatut. Sellise ühenduse nimel tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt“. Seltsinguga seonduvat reguleerib Võlaõigusseadus. Seltsingusse kuuluvad füüsilised isikud saavad teostada tehinguid nagu eraisikud: ostu-müügi tehinguid (kaup ja toode) lepinguga ja teenuste (nt päevajuht) puhul saab kasutada töövõtu- või käsunduslepingut, mida reguleerib Võlaõigusseadus. Seltsing ei saa esitada arvet, kuna pole juriidiline isik.

Juhatuse liige võib teha annetusi. Kui liige teeb organisatsiooni annetust eraisikuna, siis sellest rahast ta ise endale palka maksta ei saa. Annetus tuleb MTÜl kajastada ka deklaratsioonis INF 9.

Kui räägime maksudest, siis midagi erakorralist juurde ei tule. Põhjalikum informatsioon on olemas Maksu-ja Tolliameti veebilehel. Juhatuse liikmel on ka teine võimalus organisatsiooni rahaliselt toetada- anda MTÜle laenu. Selleks vormistatakse laenuleping, kus lepitakse kokku laenu andmise tingimused.

Sellisel viisil saab tegutseda vaid registreerimata huviklubi, mittetulundusühenduse puhul on liikmete panused MTÜ käive ja majandusaasta aruandes nulle olla ei saa. Kui soovite samamoodi oma tegevust jätkata, tuleks lõpetada MTÜ tegevus ja edasi toimetada registreerimata huviklubina või seltsinguna.

Arve väljastamine ei tähenda automaatselt seda, et tegemist on MTÜ jaoks saadava ettevõtlustuluga. Liikmemaksud ei ole MTÜ ettevõtlustulu. Käive tähendab MTÜ-de puhul osutatud teenuseid või müüdud kaupu. Projektiga saadud toetusi ja annetusi ning liikmemakse käibe hulka ei arvata. Lisaks ei kuulu käibe hulka ega käibemaksuga maksustamisele teatud teenused (tervishoiu-, sotsiaal-, turvakodu- ja MTÜ poolt mitmed oma liikmetele osutatud teenused; ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida MTÜ või SA osutab füüsilisele isikule).

MTÜ võib oma juhatuse liikmele maksta tasu, mis on mõistlik tema tehtud töö eest, isegi kui see on 90% kogu MTÜ sissetulekust.

Ainult kütusetšekid ei ole aktsepteeritavad, kui MTÜ kasutuses ei ole sõidukit. Ehk siis MTÜ peab omama või rentima (kasvõi 0 rendiga) mingit sõidukit, et selle sisse kütust osta. Kui teete sõite isikliku sõiduautoga, siis kehtivad ikkagi isikliku sõiduauto hüvitamise reeglid ning tuleb täita sõidupäevikut.

Esmalt tuleks teha organisatsiooni majandusanalüüs. Analüüsida, kust ja missuguses mahus tulevad hetkel rahalised vahendid, kas hinnapoliitika on argumenteeritud, missugused on võimalused teisele pinnale kolimiseks ja kas see on kõige õigem lahendus, missuguseid fonde ja millisel eesmärgil on kasutatud. Kui sissetulekud ikkagi ei võimalda seda pinda rentida, tuleb otsida uus rendipind.

Kuna ühing on käibemaksukohustuslane siis tuleb iga kuu esitada TSD aruanne, olenemata kas olete palka maksnud või ei ole.

Jah, MTÜl on õigus, samuti nagu teistel juriidilistel isikutel, nõuda viivist ehk viivitusintressi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Seda reguleerib võlaõigusseadus § 113. Viivise määr (tavaliselt protsent arvest päevas) on hea märkida arvele. Seaduses on ette antud, et intressimäära lubatud maksimum sõltub Euroopa Keskpanga antust poolaasta kaupa (avaldatud RT-s Eesti Panga poolt), viimastel aastatel on see olnud vahemikus 0,75% kuni 2,00%. Viivise tasumiseks võib samuti esitada arve. Viivise arvestuses tuleb korrutada võlasumma (arve summa) viivise protsendiga ning võlgu oldud päevadega. Viivist ei tohi arvestada viivise pealt – s.t iga päev arvestatakse viivis ainult põhisummalt.

Otseste kohustuste hulka kuulub kaks korda aastas deklaratsioonide INF 4 ja INF 9 esitamine Maksu- ja Tolliametile. INF 4 on deklaratsioon, kuhu märgitakse annetuste tegijad (nimi, äriregistrikood või isikukood) ning annetatud summad. Deklaratsiooni esitamise tähtaeg on 1. veebruar. Deklaratsioonis INF 9 kirjeldatakse eelmise aasta kingituste ja annetuste kasutamist. Esitamistähtaeg on 1. juuli. Otstarbekas on esitada mõlemad deklaratsioonid läbi e-maksuameti, et olla kindel deklaratsioonide kohalejõudmises.

Tulumaksusoodustuse nimekirjas olemine eeldab, et ühing vastab tulumaksuseaduse § 11 toodud nõuetele (aruanded ja deklaratsioonid on esitatud õigeaegselt, maksusummad on tasutud tähtajaliselt, ühing tegutseb vastavalt põhikirjale, avalikes huvides jne). Vabariigi Valitsusel on õigus ühing nimekirjast välja arvata, kui ühing ei vasta tingimustele ja väljaarvamiseks piisab vaid ühest asjaolust. Lisainfot leiate Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.

Vaadake lisaks ka annetuste rubriigist.

Ühingu liikmeks astutakse sisseastumise avalduse alusel, s.t inimene teadlikult avaldab soovi osaleda ühingu tegevustes (panustab oma aega, osaleb koosolekutel ja tegevustes) ja kui üldkoosolek on otsustanud, et makstakse liikmemaksu, siis liige seda ka teeb.

Tavaline spordiklubi liige, kes kasutab vaid teenuseid, ei ole ühingu liige, vaid on teenuse kasutaja ja maksab liikmemaksu teenuste kasutamise eest – tal ei ole üldkooslekul osalemise õigust. Samas võib spordiklubi liige avaldada soovi astuda ühingu liikmeks.

Raamatupidamises hoitakse ühingu liikmemaks ja teenustelt saadav liikmemaks eraldi.

Seltsingu nimel käitub tööandjana see isik, kellel on seltsingu juhtimise õigus – eraisikuna. Tema koostab enda nimel ka deklaratsioonid (TSD) ning tasub vajalikud maksed. Tööandjale on EMTA veebilehel eraldi alaleht loodud.

MTÜ liikmemaksu ei maksustata käibemaksuga, sest tegemist ei ole kauba võõrandamise või teenuse osutamisega ettevõtluse käigus.

Stipendiumi maksmine peab olema ühenduse üheks põhikirjaliseks tegevuseks. Stipendiumi maksmiseks ei pea olema tulumaksusoodustusega ühenduse nimekirjas, küll aga võimaldab nimekirjas olemine stipendiume maksta tulumaksuvabalt. Loe lähemalt Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.

Majandusaasta aruande koostab juhatus ja vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 19 kuulub selle kinnitamine üldkoosoleku pädevusse. Tehniliselt on võimalik aruanne esitada ilma üldkoosoleku otsust lisamata, kuid vastavalt mittetulundusühingute seadusele peab olema üldkoosoleku poolt heaks kiidetud.