Liikmemaks on üldkoosoleku poolt kehtestatud rahaline tasu, mida ühingu liige maksab mittetulundusühingule sinna kuulumise eest. Liikmemaksu kehtestamine ei ole kohustus, vaid võimalus. Liikmemaksu kogumise ja suuruse üle otsustab üldkoosolek.
Maksu kehtestamine võimaldab ühingul paremini aasta rahavoogusid planeerida, see on kõige lihtsam viis stabiilse sissetuleku tekitamiseks ja võimaldab maksust laekuvat raha kasutada näiteks üldkulude ja projektide omafinantseeringu katteks. Liikmemaksu võib kasutada erinevate kulude katmiseks, mis on seotud ühingu eesmärkidega. Osa ühinguid on kehtestanud ka sisseastumismaksu, mis on oma olemuselt ühekordne liikmemaks.
Vastavalt mittetulundusühingute seadusele määratakse liikmete varalised ja muud kohustused kindlaks põhikirjaga. See tähendab, et liikmemaksu olemasolu peab olema põhikirjas fikseeritud. Küll aga ei ole mõistlik maksu suurust kirjutada põhikirja, vaid üldkoosoleku protokolli. Kui põhikirja on märgitud konkreetne summa, siis peab liikmemaksu muutudes muutma ka põhikirja ja selle registrile edastama.
Liikmemaksu võib koguda kord aastas, poolaastas, kvartalis või igakuiselt – just nii nagu üldkoosolekul otsustatakse ja ühingule vajalik on.
Põhikirja soovitame lisada punkti, et kui ühingu liikme liikmelisus lõpeb poole aasta pealt, siis aasta alguses tasutud liikmemaksu ei tagastata (vaata MTÜ seadus §17). Nii on võimalik paremini organisatsiooni rahavoogusid planeerida ning liikmemaksude prognoosimatute tagasimaksetega ei pea arvestama.
Füüsilisest isikutest liikmetele ei pea organisatsioon väljastama sisseastumise ega liikmemaksu arvet. Juriidiliste isikute puhul tuleb koostada liikmemaksu arve. Kui ka füüsiline isik arvet soovib, siis ei saa selle väljastamisest keelduda.
Liikmemaks ei ole annetus ning seega ei deklareerita seda annetusena. Samuti ei ole tulumaksusoodustustega ühenduste nimekirja kuuluvate ühenduste liikmetel õigus nendelt maksudelt maksutagastust saada.
