Tegevustoetus on rahastamisliik, millega avalik sektor toetab ühingu tegevust ja arengut tervikuna, eesmärgiga säilitada või tõsta selle võimekust.
Tegevustoetus aitab kinnistada koostööd ühinguga, leppida kokku vastastikustes rollides ja eesmärkides ning panustada seeläbi pikemaajaliselt valdkonna või piirkonna arengusse.
Tegevustoetust saav ühendus täidab rahastaja seisukohast kolme peamist funktsiooni:
- osaleb õigusloomes ja/või otsustusprotsessis;
- tegeleb otseselt teatud valdkonna arendamisega (nt kultuur, sport, sotsiaaltöö);
- võimaldab erinevaid vahendeid teistele ühendustele.
Ühingute võimekust suurendavaid tegevustoetusi eraldab rahastaja selleks, et koostöös ühendusega saavutada oma arengukavas püstitatud strateegilised eesmärgid. Tegevustoetuse raames rahastatakse kokkulepitud ulatuses ühingu põhitegevust ning sellega seotud kulusid (näiteks kontori-, personali-, koolitus- jm kulusid), mis on vajalikud organisatsiooni püsivaks tegutsemiseks ja arenguks.
Tegevustoetust eraldavad ühingutele reeglina kohalikud omavalitsused ning selleks on kehtestatud ka vastavad tingimused ja kord. Selleks, et tegevustoetus ei läheks segamini avaliku teenuse osutamisega, tuleks tutvuda „Ühenduste rahastamise juhtmaterjaliga“. kus see teema on põhjalikult lahti kirjutatud.
Tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitakse tavaliselt ühinguga leping. Tegevustoetust ei tohi segi ajada avalike teenuste osutamisega.
